Osteoartroos

Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10- 12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos võib esineda igas liigeses, kuid sagedamini esineb seda labakätes, põlvedes, puusades ja seljas. Teadlased ei tea täna veel haiguse täpset põhjust, kuid arvatakse, et tegemist on erinevate tegurite kombinatsiooniga – ülekaalulisus, vananemisprotsessid, liigesevigastused, teatud tööde ja sportlike tegevuste koormus liigestele ning pärilik eelsoodumus. Osteoartroos mõjutab peamiselt liigeskõhre, mis aegamööda laguneb ning õheneb. Osteoartroosile iseloomulik vaevus on liigesvalu, mis tekib ja tugevneb kohe peale liikuma hakkamist (nimetatakse ka stardivaluks). Haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab kasvama täiendav luukude, mis moodustab liigese ümber artroosile iseloomulikke kühme (nimetatakse ka luukannusteks). Aeg-ajalt võib tekkida liigese liiga suurest koormusest liigest ümbritseva kesta ärritus, millele järgneb põletikureaktsioon, mida haige tunneb valuna, vahel esineb ka turset ja punetust. Põletikureaktsiooni võivad põhjustada ka luu või kõhre küljest murdunud tükikesed.

Osteoartroosi ravi

Harjutuste tegemine on üks parimaid osteoartroosi ravimeetodeid, sest see  parandab meeleolu, vähendab valu, suurendab painduvust, parandab vereringet, säilitab kaalu ja parandab üldist füüsilist vormi. Treeningu hulk ja vorm sõltub sellest, millised liigesed on haaratud, kui stabiilsed on liigesed ja kas liigese proteesimine on juba toimunud. Oluline on teha õigeid harjutusi, mis on õpetatud vastava ettevalmistuse läbinud spetsialisti poolt.

Puhkus ja liigese eest hoolitsemine: haiged peavad õppima ära tundma keha märguandeid, et teada, millal peatuda või tempot maha võtta – see väldib ülepingutusest tingitud valu. Mõned haiged kasutavad liigeste kaitsmiseks ja neilt pinge võtmiseks keppe ja lahaseid. Lahaseid peaks kasutama vaid piiratud ajavahemikus, sest liigesed ja lihased vajavad koormust, vältimaks jäikust ja nõrkust.

Kaalukontroll: ülekaalulised või rasvunud osteoartroosihaiged peavad kaalu langetama. Kaalulangus vähendab keharaskust kandvate liigeste pinget ja piirab edasisi vigastusi. Kaalu aitavad langetada tervislik toitumine ja korrapärane harjutuste tegemine.

Ravimid: valu vähendamiseks või kaotamiseks ja funktsiooni parandamiseks võivad arstid osteoartroosihaigele kirjutada välja ravimeid:

- haiguse kulgu mõjutavad preparaadid (nt glükoosamiin, kondroitiinsulfaat, hüaluroonhape)
- ravimid, mis vaigistavad valu.

Kirurgiline ravi:  mõningate osteoartroosihaigete puhul võib vajalikuks osutuda kirurgiline ravi: